ISADEPÄEV DONE RIGHT

25 nov.

ISADEPÄEV DONE RIGHT

Isadepäev oli kaks nädalat tagasi. Mulle tundus, et ma panin selle postituse üles juba ammu. Mäluga on viimasel ajal kehvasti. Õlut peaks hakkama jooma, see kuuldavasti aitavat.

Igastahes, Isadepäev siis.

Tegelt üsna jupp aega ma arvasin, et oma laste isale kingin sel aastal Isadepäevaks täitsa päriselt täiesti reaalselt võimaluse veel kord isaks saada. St. füüsilised tunnused olid sajaga olemas pluss ebamäärane, aga eriti tugev tunne sellest, nagu poleks veel kõik kohal, kes olema peaks. Paraku – peaks siis või mitte, aega otsustamiseks võtab ta igastahes natsa veel aega. Sestap leidis meil Isadepäeva hommikul aset alljärgnev vestlus:

“Muideks, sul ei õnnestunudki mind siis tookord eostada. Nagu ma siin viimast mõnda aega arvanud olen.”

Pikk pilk, väga pikk. Vist ei olnud mu sõnastus kõige okeim.

“Teadsa, mis praegu toimus?”

“No mis toimus siis?”

“A vot major egoriive toimus. Seal allpool on praegu üks väga tige spermatosoid. Krigistab hambaid ja trambib jalgu: oota sa vaid, järgmine kord tulen ja peksan selle kuudi sul seal ribadeks.”

Minu laste isa, onja, palun saage tuttavaks. Minu munarakk on see, mida ta kuudiks nimetab, eksole. Ja mingil eriti kummalisel kombel on ta sellist juttu ajades ühtlasi ka kõige nunnum mees terves maailmas üleüldse, kas pole mitte.

Seega – see variant välistatud, polnudki mul edasi suht õrna aimu, mida siis selle nunnu mehega pidupäeva puhul ette peaks võtma. Mingid brantśid ja värgid ju igapool toimusid, aga see polnud kuidagi see. Nö. normaalset kingitust polnud ei mul ega ka lastel mitte ning enam-vähem ka mitte ühtki mõtet, mis see siuke olema peaks. Sorri – v.a. Pesamuna. Tema tegelt oli terve eelneva nädala üritanud mu jutule pääseda teemaga, et “emme, meil on vaja plaani pidada”, aga alati oli mul just siis midagi muud käsil või kohe käsile tulemas. Ja sai lapsuke iga kord vastuseks, et “sorri, kallike, räägime sellest homme, eksju.” Kuni siis viimane kord oli laupäeva õhtul ja torises vastuseks, et pole enam homset, homme on hilja juba. Siis selgus, et Isadepäeva kingiplaani ta just arutada tahtiski. Vaene lapsuke! Sest temal nimelt just oli issile ideaalne kingitus välja mõeldud ja näitas ta seda mulle internetist – umbes 150 euri maksev kaks meetrit pikk ja igavesti jäme boamadu, mis üleni tehtud kummikommist. Et issil oleks ju nii tore õhtuti teleka ees istuda, üüratu kummikommimadu ümber kaela ja muudkui otsast haugata. Ja lisaks toredale ka ratsionaalne – kui mitte väga ahneks minna, siis peaks lutsutamist vähemalt kuni järgmise isadepäevani jätkuma.

Madu tellima hakata oli kahjuks või õnneks juba liiga hilja.

Aga mõtted tulevad kriisiolukorras nagu alati – ootamatult.

DSC_0029Truman Barbershop. Tõsine meeste paradiis, onja, on üldse veel midagi sobivamat võimalik meestele pühendatud päevaks välja mõelda. Aeg bronni, issile side silmadele ja pimesi minema. Vandus ta küll, et orienteerub kaasa sellegipoolest ja nuputab jooksvalt kaasa, kuhu minek on, aga no kuskohta. Ega ma siis päris õkva ka ju ei sõitnud, ikka nii mõne ja mitme ringi ja käänuga.

“Kas te tõite mind Türisalu pangale?” küsis ta, kui autost välja astudes tugev tuul pea pikali lükkas. See tänav Swisshotelli ees, seal alati tuul puhub nagu koridoris.
“Jaa, just, üllatus! Pangavahetuskuu on käes!”
Ja nüüd vaid üks sammuke veel ja pangalt alla, onja. Sürprais!!!

46636068_10156646198087332_8688347273597288448_n

Möödaminejatel sai ka tuju rõõmsaks ja naeratuse suule: siuke pidupäev ju ja siis arbuusimoodi tudumaskiga (mis on muideks minu oma) meesinime keset linnatänavat, kõrval pisike Tuutu asjalikult talutamas ja teed juhatamas, et kuhu ja kuipalju tuleb astuda (unustas küll korra ühe äärekivi eest hoiatada ka, aga ma sain õnneks meesinimesel kratist kinni just täpselt enne seda kui oleks ninali käinud. “Kurat, ma pean ikka kõigi asjadega nõus olema, onja, siia ma täna suren,” kuulsin teda omaette oigamas). Ja samal ajal hoidis Tuutu ka endal sõrme suu peal möödakäijatele ja tegi neile vihaselt TTTŚŚŚŚ!!!!!, et need tasa oleks ja kogemata asukohta vmt. ei reedaks. Ei reetnud ja tõepoolest polnud inimesele aimu ööd ega mütsi enne, kui Trumani ukse ees maski silmilt ära sai.

46710019_10156646198177332_2773127367890042880_n

Siis ütleme nii, et meie Isadepäeva üllatus läks väga-väga-väga korda, kui väga lihtsalt öelda. Sest selgus, et ka meesinimesele oli juba salamisi plaani võetud seda asutust lähiajal külastada. Teenus oli hot towel shave, härra barber Alexander juba ootas ja ossaaa, kus seal Sir´i siis hakati poputama.

DSC_0027
DSC_0018
DSC_0008
DSC_0009
DSC_0033

Minu lemmikosa oligi see hot towel värk. Selles suhtes siis, et pull oli kõrvalt vaadata. Nagu Niiluse muumia, onja.

DSC_0014

Mees on siis seal selle kuhja all, eksju.

Kokku kestis kogu see aurutamine, kreemitamine, silumine, patsutamine ja shave´mine mingi tublilt üle tunni. Igastahes me Tuutuga jõudsime vahepeal üsna ära tüdineda ootamisest.

46508155_10156635534747332_3709795667120488448_n
DSC_0037
DSC_0022
DSC_0017
DSC_0026

Lõpuks tuli kõigi nende kuumade rätikute, maskide, kreemide ja vahtude alt välja uus mees. Pale pehme nagu beebi pepu, kõik kortsud ära aurutet ja uus habe-soeng näos. Ja oi-oi, kui rahul endaga.

DSC_0053
DSC_0044
DSC_0043

Isegi väike duck-face tuli ära, onja. Ja kuidas ta veel lõhnas, mmmmm…

DSC_0031

Täitsa siuke kaanepoiss, noh.

DSC_0055
DSC_0063
DSC_0059
DSC_0057
IMG_20181119_195424_564

Siis tuli otsa veel loomulikult ka väike wining and dining. Tegelt mulle lihtsalt see väljend meeldib, veini keegi ei joonud ja mingit fäänsi toitu polnud ka. Küll olin ma kuulnud, et pealinna parimat burksi saab TAPS´ist ja sinna me ka suundusime, härral taaskord mask silmil. Teel sinna selgus, et iroonilisel kombel pakutakse pealinna parimaid burkse väljaspool pealinna piire, aga üldiselt jah – oli aus ja oli hea ja sinna peaks tegelt tihedamini sattuma.

46482298_10156635536557332_2599938103078551552_n
46510532_10156635536602332_54159082336026624_n

Ehk siis, mis selle kogu jutu point on – mehed vajavad poputamist. Tegelt tihedamini kui üks kord aastas. Siis on nad endaga rahul, toredad ja head ja ilusad. Ja meie nende kõrval loomulikult siis ka ju veel toredamad, heamad ja ilusamad.

DSC_0066

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga