PAVLOVA JA RiiSaikel. IKKA SOBIB, IGA ILMAGA.
Ma tegin ükspäev Pavlovat. Maasikatega. Jumalik tuli välja. Selle pildi tegi mdx mu 11-aastane telefoniga. Mina sättisin end pildistama, käisin ümber laua ja vaatasin siit ja sealt ja kord oli valgus vale ja siis jälle vari. Paula istus laua taga ja pööritas minu poole silmi. Siis kähmas: “Jeesus küll… anna, ma ise!”, haaras laualt issi telefoni ja tulistas puusalt ühe kaadri… olemas. Isegi profifotograafid kiitsid. Nojah siis.
Aga maasikatel on eellugu ka. Need toodi mulle kingiks, asja eest. Nimelt avastasin tüdrukute kapis ühe kleidi, mis neile ammu juba selga ei mahu. Selle kleidi õmblesin ma Paulale ise, aastaid tagasi, kui oli tantsupeole minek. Tal oli üks armas Okaidi särgik, mis kippus lühikeseks jääma. Ja siis oli kuskilt majapidamisse sattunud tükk Viru-Nigula triibustikuga rahvariideseeliku kangast. Mitte sellist päris esiemade aegset, villast ja karedat kangasteljekangast, aga sellist veidi sellest õhemat ja mõnusat. Saidki kaks mu õmblusmasina all kokku ja selline vahva stiliseeritud rahvuslikus stiilis kleidik tuli, sobilik igale suvesimmanile. Kohe oli hakatuseks Harjumaa tantsupidu tulemas siin Viimsis ja igast muid festivale otsa ja üleüldse igati sobilik asi just nüüd järgmisele väiksemale kandjale edasi pärandada.
Tegin siis pildid ja panin asja kohalikku ostu-müügigruppi üles, jutt juurde. Et mis ja missugune, kui suur ja midamoodi, veel sada ühte-teist detaili ja et soovi korral saab tüki seelikukangast veel juurde peapaela või kotikese meisterdamiseks ja et vastu ei taha raha, vaid maasikaid. Igastahes sai igatepidi infot minumeelest rohkem kui küll ja veel.
Järgmise poole tunni jooksul telefon muudkui piiksus lakkamatult ja ütlen ausalt, et minul seisid juuksed peas püsti.
“A mis on üldpikkus?” (kuulutuses oli kirjas).
“A kas see on selline vaarikaroosa või pigem tume vanaroosa?” (kuulutuses oli kirjas).
“A kas see on selline vana ja kare kangas või selline õhem?” (kuulutuses oli kirjas).
“A mis vanusele see kõige paremini sobib? Kas kahe aastasele on liiga suur?” (kuulutuses oli kirjas).
“A kui palju see särgikuosa venib? Kas üheksasele jääks juba väikseks?” (kuulutuses oli kirjas).
“A mis firma oma kleit see on?” (kuulutuses oli kirjas).
“A palju maksab?” (kuulutuses oli kirjas).
“A kus te asute?” (kuulutuses oli kirjas).
“A kas praeguste ilmadega väikese kampsiku ja SOKKIDEGA oleks sellega liiga palav?” (Vot seda kuulutuses tõepoolest kirjas ei olnud. Sinu laps käib praegu veel karvakraega jopega, minu omad avasid eelmine nädal meres ujumishooaja. Seega mis ma sulle oskan öelda. Jäta SOKID ära, siis on okei).
“A milliseid maasikaid te tahate?” (Seda ka kuulutuses kirjas ei olnud. Eeldasin, et kuna meie oma peenramaasikad veel valmis ei ole, siis väga palju variante peale poeleti a la Hispaania omade vast pole. Aga vot. Ma olen ilmselt üksi üks eeldamise maailmameister, mida teised sugugi ei ole).
“A ma paneks bronni, aga kui kellegil on väga rohkem vaja, siis võite talle ära anda.”
(…. ???? …..)
Mis ma tahan öelda, on see, et nö. normaalne ostja on olemas küll – selline, kes loeb kuulutuse korralikult läbi, ei küsi lolle küsimusi, lepib sinuga aja kokku, tuleb kohale ja toob sulle su maasikad. Kiirelt, lihtsalt ja probleemivabalt. Ja selline leidus ka meie kleidikesele. Aga enne jõuad sa peast halliks minna. Ja ära looda, et see kuidagi ajas muutuks – et inimesed seekord ikka loevad kuulutuse teksti läbi ja ei tüüta sind rumalate küsimustega. Sest seda ei juhtu, mitte kunagi.
Sellepärast, mis ma veel ja taaskord tahan öelda – RiiSaikel Kirbukas. Oma asjad müüki, lihtsalt ja ilma peavaluta. Ja sealt teised lahedad asjad asemele. Sest seal juba leidub, eelmine kord tulin tagasi kahe kotitäiega ja sellise summa eest, mille eest tavapoes leiaks ehk vast paar riidekest. Kaasa arvatud mu ihaldatud sõrmusekotike, millest ma oma eelmises RiiSaikeli postituses suursuguselt ilma jäin – küll kollane ja ilma bling-pealuuta, aga sigavinge sellegipoolest ja mätśib muuhulgas ka suurepäraselt mu uue sõbraga – erkrohelise põrnikas kabrioletiga.
Kellel lapsed ka LPS-ide fännid ja iga päev uute nurumisega sind hulluks ajavad, siis RiiSaikelis leidub neid vähemalt poole võrra soodsamalt ja kastide kaupa.
Pildid: Kalev Lilleorg
RiiSaikel Kirbukas, Tatari tn. 64, kohe Õnnepalee taga, Tommi Grilli ja Rimiga samas majas. Sisene RIME kinnisvarahoone vasakust küljeuksest, sõida liftiga 4. korrusele ja jälgi edasi suunaviitasid.
Ja panen siia lõppu õpetuse ka, kuidas minuke maailma parimat maasikatega Pavlovat teeb:
Toob poest kaks komplekti suurt ümmargust pavlova põhja (sest ise kõrvetab põhja ja ühe koogiga pole meie peres üldse mingit mõtet teemat üles võtta). Vahustab vahukoore ja segab kergelt kokku vaarika ja valge śokolaadi ricotta kohupiimaga. Määrib segu pavlovapõhjade vahele ja peale, ikka niimoodi ohralt. Siis viilutab peale maasikad ja sätib nende vahele peanut butter´i täidisega Kitekat´i pulkasid (sest need on Paula meelest maailma kõige paremad Kitekat´i pulgad) ja mõned mündilehekesed. Ja siputab kõige otsa tuhksuhkrut. Nämm, mämm, head isu!!!!
