IMEDEMAA saab üheaastaseks!! Hurraaa!!!
Ja mul on sel puhul teile siin selle jutu lõpus üks üllatuskingitus ka!
Veel üks Hurraaa!!!
Aga asjast, järjekorras.
Teate ju küll seda loodusseadust, et kapp on riideid täis, aga selga pole midagi panna. Ja lastel pole midagi selga panna, sest kõik asjad on üksäkki väikesed. Korralikud, aga selga enam ei mahu. Ja meesinimene… no tema küll paneb selga, aga ta võiks ka tiba uuem ja värskem vahepeal välja näha. Mida siis üks naisinimene tavaliselt teeb? Möllab päeva või kaks. Või kolm. Korjab üle jäänud asjad kappidest kokku, pildistab üles, kirjutab jutud juurde, annab asjadele mingid hinnad ja paneb netti müüki. Ja siis hakkab pihta. A mis materjal see täpsemalt on? A kas sel asjal on see-teine-kolmas omadus? A kas saaks suurema pildi sellest vasakust nurgast ja sellest, milline ta pahupidi tõmmatuna välja näeb? A mis on STP ja SK ja TL (da fuq need lühendid tähendavad üleüldse?)? A äkki saaks kaenlaaluse ja varbavahe mõõdu ka? Ja kui sa oled lõpuks suutnud anda kõikidele nendele küsimustele inimest enam-vähem rahuldava vastuse – oma aja ja närvirakkude hinnaga – siis hakkab järgmine kamm pihta sellega, et kuidas see paar eurot maksev asi ostjani toimetada. Ühesõnaga – mina enam ei viitsi. Võib ju muidugi rentida boksi vastavas müügiasutuses ja kogu kupatuse sinna viia või mõnesse teise ringi poodi niisama ära anda, ka need on head mõtted.
A mul on veelgi parem lahendus.
Sest mul on Jana!
Jana on mu sõbratüdruk Kuusalu päevilt ja tõeline taaskasutuse Queen. Tema teise ringi buduaar paiknes esiotsa tema kodus saunamajas ja suu võttis ammuli, millise kiiruse ja kergusega ta kogu seda kupatust haldas. No on tunda, et asja taga on nii kirg kui ka tõsine know-how. Protsess käis vahetuse põhimõttel. Mina viisin oma kotitäied tema juurde, ta vaatas kõik asjad üle ja pakkus kogu kupatusele omapoolse koguhinna. Jap, kohe ja kõigele korraga! Loomulikult ei ole see ehk nii kõrge, kui ise ükshaaval müüma hakates EHK lõpuks kokku saab (kusjuures ega ma ei usu, et tegelikult saab ka, enne lähed peast halliks), aga no milline mugavus ja aja kokkuhoid! Ja siis sai tema buduaarist sama summa eest teisi asju vastu valida. Sellega probleemi polnud absoluutselt, sest seal oli alati ikka hulgim, mida valida! Selline tõsine mitmetunnine naistekas kujunes iga kord ja lõppes tavaliselt nii, et ostsin täis nii enda vanade asjade maksumuse kui ka kordi peale veel.
Edasi läks asi nii, et Kuusalus oli varem ka üks nn. kaltsukas, pidas seda üks koma teine, aga alati lõppes asi sellega, et mingi aja pärast olid uksed taaskord kinni. Ja kui ühel järgmisel korral jälle nii juhtus, Jana asja üle võttis ja kogu oma buduaari sinna üle kolis, siis no loogilisemat asja ei saanudki olla. Koht sai nimeks IMEDEMAA ja miks just IMEDEMAA? Sest mina ütlesin nii. Kui esimest korda sinna saunamaja-buduaari sattusin. “Jeerum, sul on ju tõeline Imedemaa siin!” Sealt jäigi külge. Niiet jah IMEDEMAA. Ja mina olen ristiema :-).
Mu kõige lemmikumad asjad on pärit IMEDEMAALT.
Superlahe kotike, suveüritustel asendamatu, kui soovid ainult paar hädavajalikku asja kaasa haarata. Originaalis on see muideks osa Norra rahvariiete komplektist. Telefon ja huulepulk sisse ja konksuga teksade värvli vahele. Sigamugav ja ülistiilne.
Mu lemmikseelik on IMEDEMAALT ja ma ei jõua ära oodata, millal on nii soe, et sellega jälle mööda linnatänavaid lehvima pääsen.
Ja loomulikult mu Xenia!! Imeline Xenia Joost’i tugevast siidist hõlst, mis… no see ongi nagu kakssada prossa mina. Tema on ka IMEDEMAALT. Oli see vast üks ilus kohtumine meil, armastus esimesest pilgust! Ülistiilne, ülimugav, kolmveerandvarrukatega, taskutega, minu värvi, täiesti kandmata ja ka mõõtudelt nagu otse minu selga õmmeldud. Maksis… ehk oli 20 euri. Mis üks Xenia algupäraselt maksab? 200?
Nagu Jana ütles, olevat ma ilmselt üks vähestest, kes selle loomulikult välja kannab. Mis ilmselt ongi tõsi – selle omanik oli ta ju müüki toonud, just sel põhjusel, et ostis, aga kappi seisma jäigi, polnud kuidagi see. Mul on igastahes väga hea meel, et mulle on täpselt see.
Laps tegi selle uduse pildi.
Igastahes lemmikuid on muidugi veel ja veel. Mu lempar kampsik on Imedemaalt, mu lempar kleit on Imedemaalt, mu lemparid ehted ja päikeseprillid on Imedemaalt, mu laste pea terve viimase aja garderoob on Imedemaalt. Kõik nö. niisama – mu eelmiste riiete – eest saadud. Ja ikka ja jälle korjan ma kodus kapid tühjaks ja korraldan endale IMEDEMAAL Jana oivalises seltskonnas ühe mõnusa mitmetunnise buduaarika. Tagasi tulles on kapp jälle täis ja hing heliseb rõõmust. Muideks selline asjade vahetuse süsteem ei ole seal vaid mingi minu eriprivileeg, vaid sama kehtib ka kõigile teistele, kes hindavad oma aega ja oskavad tõsiseid taaskasutuspärle hinnata. Nii et sa võid ka, vabalt.
Aga nüüd on veel nii, et laupäeval, 1.aprillil saab mu ristilaps IMEDEMAA juba üheaastaseks ja peab sünnipäeva – vaata üritust SIIT! Ja kõigile BööDi Blogi ehk siinsetele lugejatele on meil IMEDEMAAGA kahepeale ka kingitus – osta kaks asja täishinnaga, saad kolmanda 40% soodsamalt! Ja kui ostad veel kaks täishinnaga, siis jälle kolmas 40% võrra soodsam jne.
(kusjuures täishind on isegi naljakas öelda, sest hinnad on niigi ülimalt head).
Selleks toimi nii:
- Hakka Facebook’is Imedemaa sõbraks SIIN. Seda tasub enivei teha.
- Mine ülehomme ehk laupäeval, 1. aprillil, Imedemaale kohale. Ka seda tasub enivei teha ja kõikidel muudel aegadel ka.
- Leia kolm asja, mis sulle meeldivad. Ma olen tegelikult enam kui kindel, et sa leiad neid sealt tegelt sada korda kolm.
- Ütle enne asjade eest tasumist Janale salasõna “BÖÖDI BLOGI!”
IMEDEMAA asub Kuusalus, Laane tn. 29. Kuusallu saad, kui sõidad mööda Peterburi mnt-d 40 km otse, Kesk- ja Lõuna-Eesti kirbukatuuride kõrval on see ju lausa kiviga visata. Ja kohale jõuad sa ka kiiremini, kui tipptunnil läbi Tallinna kesklinna. Kui meie Kuusalus elasime, siis juhatasin ma tihtipeale linnast sõitma hakanud inimesele alles telefonis teed, kui ta juba hõiskas: “Kuule, ma arvan, et ma olen su värava taga juba!” Bussi ja marsaga saab ka kohale.
Laupäeval siis, pane märkmikusse kirja! Ja üks asi veel – eelmisest korrast jäi minust ostmata terve hunnik mõneeuroseid uueväärseid ja imeilusaid tuntud ja väga heade firmade spordiriideid ja tenniseseelikuid. Niiet ära neid kõiki nüüd sealt endale kahma – kuigi kiusatus kindlasti tekib – mul vist ikka oleks ka mõnda ikkagi vaja. Või kui kahmadki, siis I hunt you down ja loosin sulle järgmine kord mingi eriti räige koormusega treeningpaketi kaela!