TY SIIN, TY SEAL, TY IGA NURGA PEAL
Kas teie lapsed põevad ka Ty-maaniat? Teate küll, need sädelevate silmadega pehmed loomad, mida bensukates ja raamatupoodides müüakse (aga huvitaval kombel mänguasjapoodides mitte eriti).
/pilt netiavarustest/
Meie tüdrukutel on totaalne Ty-haigus peal vist juba mõned kuud. Mis on suht kummaline, sest varasemalt pole nad väga ühtegi nö. moodsat hetkemaaniat väga põdenud. Suht leigeks on neid jätnud nii igast multikavärgid kui Lotted kui spinnerid kui kõik varasemad hood, mis teisi lapsi ja vanemaid ajuti endast väljuma on pannud. Meil on kõik seni läinud kuidagi.. neeeeeh…. ja õlakehitus.
Aga Ty-dega oli alguses nagu nii, et hakkas pihta Paulast ja siis läks nooremale Piiale ka edasi. Norisid ja norisid ja mina olin nagu, et no ei noh, jäävad niisama seisma ja tolmu koguma ja kes teil veel vähe igast träni kodus on. Aga siis vist esimese kuskilt keegi kinkis mingiks puhuks või suutsid issi pehmeks rääkida (see on nende leivanumber ja oi-oi milliseid kutsikasilmi ehitatakse ja haledat häält välja võlutakse – jäämägi näeb ja kuuleb ja sulab sekundiga, ausõna, liiatigi siis üks meesinime, kes nad ise eostanud on kah veel) – igastahes oli esimene sädesilm mingil hetkel meil olemas ja mulle tuldi nagu et nananaaaa, sina vot ei lubanud, aga meie saime ikkagi. Nojah siis. Peaasi, et ei vedeleks ja mulle kuskil põrandal jala alla ei jääks, nagu nende kraamiga tihtipeale kipub olema.
Aga siis hakkas toimuma. Täitsa päriselt ka – ma pole elus näinud, et mu tüdrukud millegiga üleüldse varem nii eluandunult mänginud oleks. Seda on nii nauditav vaadata ja selle nimel sulasin lõpuks ka mina. Liiatigi ei ole need nii ürgkallid, olenevalt suurusest maksavad 4-9 euri ja ühekaupa kannatab kenasti osta. Liskas on neil elukatel tendents kuidagi ise ja omal käel meie majja sattuda – kingituseks või auhinnaks või jumal-teap-veel-mida-iganes moodi.
Ehk siis – Ty-sid hakkas meie majja üha enam siginema. Neil kõigil on muideks oma nimi ja igaühel ka oma kindel sünnikuupäev ja kuna Ty-sid on mõlemil praeguseks kogunenud juba aukartustäratav hulk (peetakse ka ranget arvestust, milline kelle oma on), siis toimub meie kodus alatasa mõne Ty sünnipäev.
Piia kollektsioon:
Paulal on koos paras rahvusvaheline kamp – kaks on venkut tulid kaasa Moskvast, kaks on sakslast, mis issi tõi komandeeringust ja kolm ostis ise Lätist. Pildilt on puudu dalmaatslane Nelje, kes oli parasjagu vetsus, kui pilti tehti. Nojah noh.
Kõikide nende nimed ja iseloomud, tulemise-olemise asjaolud ja kõik muud detailid, mis nad ise nendele karvakeradele omistanud on, on neil raudpolt peas. Milline armastab hommikuti kauem magada või kellele ei meeldi kala süüa või kes põristab r-tähte. Neid viiakse ja tuuakse ja majandatakse ringi, paar või mitu tükki tuleb alati kaasa, ükskõik, kuhu siis parasjagu minek ka poleks ja väga ausatel alustel – et ikka kõik saaks võrdselt elamusi ja värke. V.a. välismaalased, keda taritakse kaasa rohkem, et nad saaksid Eestimaa ja meie elu-oluga rohkem tutvuda.
Viimasel aastavahetuse reisil oli Ty-de ja nende kraami (jap, neile meisterdatakse ise veel ka riideid ja ehteid ja muud eluks vajalikku) jaoks terve eraldi kohver, sest ei tundunud aus kedagi neist koju jätta. Pluss mõni uus lisandus reisilt loomulikult juurde ka.
Ka on tüdrukutel olemas hulgim katalooge, kus hoolega näpuga järge peetakse – millised Ty-d veel üleüldse olemas on ja kes neist veel nende kollektsioonist puudu. Ja kuna on oht, et ikkagi kõiki olemasolevaid Ty-sid siia müüki ei jõua, siis otsustas pesamuna Piiake, et suvel me sõidame kõik koos Hiinasse. Sest seal Ty-sid tehakse ja seega saame me kohe algallikast KÕIK erinevad Ty-d endale kenasti koju tassida. Sest muudmoodi pole ju lihtsalt võimalik enam elada!
