PÜHAPÄEV!!! PÜHAPÄEV!!!???
Ma ei satu just väga sageli puhkepäeva varahommikul kesklinna – enamasti on sel juhul tegu sellega, et Pandat on vaja kell kukk bussi peale viia, kui ta järjekordselt kuskile võistlustele-ekskursioonile–jumal-teap-kuhu suundumas on, meespoolt lennukile vmt. Mõnikord harva ma ise ka. Aga kui seda vähegi pole vaja teha, siis ma reeglipäraselt puhkepäevahommikuti magan. Sügavalt ja mõnuga. Võimalik, et kaua, poole lõunani välja ja olen suht torssis, kui mul seda mingil põhjusel teha ei lasta. Ja ka peale ärkamist on puhkepäeviti enamasti lihtsalt dolce far niente – mittemidagitegemise rõõm oma kõige nauditamas vormis, panen mõnuga laiska ja mõnnan aeglast puhkepäeva ja hell no ei tule mul pähe ühtegi mõtet sellest, et võiks selles midagi teistmoodi teha.
Seega ma ei oska öelda, kas tegu on üleüldise ja pidevalt toimuva tendentsiga või lihtsalt satub kuidagi nii noil haruharvadel puhkepäevahommikutel, kui mina just liikvel olen. Aga neil harvadel kordadel olen saanud täieliku vapustuse osaliseks. Nagu ka täna, kui kargasin voodist täiesti ebainimlikul ajal selleks, et viia Panda kesklinna – nad läksid klubiga Pärnusse Kuldse Karika eelvooru võistlema (Kuldse Karika instastoorid kajastavad mdx suht nunnult ka võistluste kulgu). Ja siis sai nii, et oli kell 6.34 varahommikul (ok, täna öösel keerati kella, vbl siis ehk 7.34). Tallinna kesklinnas. Pühapäeval. Hobujaama kihas nagu pärastlõunasel tipptunnil, üks mass tuli bussidelt-trammidelt maha, teine trügis kohe asemele. Seisin Viru ringil, andes teistele autodele teed, minu taga veel mitu-mitu autot. Foori punase tule taha kogunes samuti saba. Õues oli 3 plusskraadi ja vihmasodine hallus, eilsest uhkest kümnest kraadist ja päikesepaistest polnud haisugi. Mul püsisid luugid vaevu lahti, aga nende vahelt nägin siiski, kuidas Pirita teel tegi treeningsõitu üks mamil, uhkes neoonrohelises lükras, habe vihmamärjast tilkumas.
Kell näitas 6.47.
Pühapäev. PÜHAPÄEV???!!!
Mingi paralleeluniversum, millest mul seni aimugi polnud? Mis teil, inimestel, viga on? Kuhu te kõik lähete? Miks te nii teete? For God´s sake – miks te ometi magada ei mõista?