RÄNDOM ASJAD, VAHEPEALSED
Pikemate ja rohkem mõtestatumate üllitiste vahele natuke täitsa kõikuvaid asju vahepealsest ajast.
Kõigepealt väike apdeit NOMI seemnesõltlaste missioonist. Loosimise võitja sai oma auhinna kätte ja kirjutas meile päev hiljem nii:
Tere, issand, need seemnesegud on tõesti sõltuvusttekitavad. Isegi mu tûtar, kes muidu seemneid väga ei taha, fännab neid täiega. Suur aitäh ja edu kõigile!
Seega olen vastavalt oma plaanile vähemalt ühe (kaks) inimest seemnesõltuvusse nakatanud ja võin oma missiooni edukalt täidetuks lugeda. Jeee!!!!
Lapsed üllatavad laupäevahommikuti jätkuvalt hommikusöögiga, mis tuuakse ärkavatele vanematele otse voodisse. Sedakorda isetehtud küpsisekoogi, lillepotist rebitud orhideeõitega kaunistatud. Meile ikka väga meeldib nende vanemad olla.
Siis möllasime terve päeva jääsporti – sõbrad Lahemaa Mereklubist said maha superlaheda üritusega Kahala Järve Jääkas 2017. Ilm oli talispordiks perfektne, jää peegelsile, rahvast palju ja kõik rõõmsad. Tüdrukud avastasid enda jaoks tõukekelgud.
Ja reconnect’isid oma armastatud suvise surfitreeneri Annikaga.
Mina suutsin libedal jääl neli korda ninali käies endale vägevad sinikad hankida.
Tõsise üllatuse tegi aga meesinime, kes põhimõttel õpi-igal-aastal- (igal kuul, igal nädalal, tema puhul vahest ka igal päeval) -mõni-uus-oskus, proovis esimest korda elus jääpurjekaga sõita.
Aga no hallooo, proovi siis, aga mitte pane kohe minema nagu pro, kes seda aastakümneid harrastanud!! Mina olen purjetamist õppinud ja suht omajagu ka praktiseerinud, aga ikka on mulle nats mõistatuseks, midamoodi need tuuled ja purjed ja soodid ja tüürid omavahel korralikult koostööd tegema panna. Ja siis üks nagu istub esimest korda sisse ja kimab sujuvalt pool päeva ühest järve äärest teise. Ebaaus!! Hiljem meenus, et tüübil on ju lisaks inseneriharidusele lennukipiloodi paberid ja tugev aerodünaamika teoreetiline ja praktiline põhi all. Ma loodan, et just selles oli põhjus, miks ta selle imeviguri otsas nii osav oli, ja mitte selles, et ta nagu ongi jälle igas asjas andekas.
Ja naistepäev oli ka vahepeal. Päeva esimese kingituse leidsid tüdrukud üllatuslikult meie POSTKASTIST (!!!???).
Mitmesuguseid mõtteid tekitas. Nagu who does that? Kes paneb tänapäeval kingitusi salaja POSTKASTI??? Kaarti ega kirja juures polnud, iseenesest nagu armas źest. A äkki on mürgitatud? Sest nagu ütleb vanarahvatarkus – ega ma nii, pardon, sitt mees (naine) ka pole, et mul vaenlasi ei oleks. Kõige rohkem tekitas aga esialgu segadust see, et śokolaade oli kaks. Nagu ei jõudnud otsusele, kas kinkida tumedat või valget ja siis võttis igaks juhuks mõlemad? Siis selgines – a mida sina, emme, siin üleüldse rõõmustad? Śokolaade on kaks ja sul on kaks tütrekest-kaunitari kodus kasvamas. Võta sina oma lilleõis ja ole rahul, et sellegi said.
Päeva lõpuks, kui ka pereisa koju laekus, otsustas ta oma naispere pidupäeva puhul Viimsi spaasse mulistama viia, õigemini peene nimega Atlantis H2O Aqvaparki – hea lähedal ja just paar tundi sulgemiseni aega. Rahvast oli peale meie veel umbes kolm peret. Tüdrukud said koos issiga rahus mööda torusid möllata, mina, kes ma sedalaadi asju väga ei fänna, rahus soojas mullibasseinis mõnnata. Sealt tuli ka päeva parim kild – juhtusime lahkudes kõrvuti riietuma ühe perega, kel kaks algkoolieas poissi. “Täna on naistepäev, a miks meestepäeva pole?” küsis üks poistest. Pereisa hakkas suud avama, aga pereema jõudis ette. “Mida pole??” ühmas silmnähtavalt väsinud emme “Terve munadepüha ju teie oma!”
Ühe toreda magustoidusoovituse annan ka – kaerahelbeküpsised (hästi suurtest kaerahelvestest) küpsetasin seekord muffinivormides korvikesteks. Sinna saab oma maitse järgi igast asju sisse panna ja hullult mämm on. Mina eelistasin kohupiimapastat ja meetriip peale, meie magusamaiatele lastele meeldis aga kokku laduda just selline kooslus – korvike, sisse Nutella kreem, mammud otsa ja rohke tuhksuhkruga üle.
Ja lõpetuseks – õues on juba peaaaaaaaegu kevad!! Esimeste lepatriinude ja mustade küünealuste aeg on käes! Hurrraaaa!!!
